Tsütidiin | 65-46-3

Tsütidiin on nukleosiidmolekul, mis koosneb nukleoalusest tsütosiinist, mis on seotud suhkruriboosiga. See on üks RNA (ribonukleiinhappe) ehitusplokke ja mängib olulist rolli rakkude metabolismis ja nukleiinhapete sünteesis.

Keemiline struktuur: Tsütidiin koosneb pürimidiini nukleoaluse tsütosiinist, mis on seotud β-N1-glükosiidsideme kaudu viie süsinikusisaldusega suhkruriboosi külge.

Bioloogiline roll: Tsytidiin on RNA põhikomponent, kus see toimib ühena neljast nukleosiidist, mida kasutatakse RNA ahelate ehitamisel transkriptsiooni ajal. Lisaks oma rollile RNA sünteesis osaleb tsütidiin ka erinevates metaboolsetes radades, sealhulgas fosfolipiidide biosüntees ja geeniekspressiooni reguleerimine.

Metabolism: rakkude sees saab tsütidiini fosforüülida, moodustades tsütidiinmonofosfaadi (CMP), tsütidiindifosfaadi (CDP) ja tsütidiintrifosfaadi (CTP), mis on nukleiinhapete biosünteesi ja muude biokeemiliste protsesside olulised vaheühendid.

Toiduallikad: Tsütidiini leidub looduslikult paljudes toiduainetes, sealhulgas lihas, kalas, piimatoodetes ja mõnedes köögiviljades. Seda võib saada ka toidu kaudu tsütidiini sisaldavate nukleotiidide ja nukleiinhapete kujul.

Terapeutiline potentsiaal: Tsütidiini ja selle derivaate on uuritud nende potentsiaalsete terapeutiliste rakenduste osas mitmesuguste haigusseisundite korral, sealhulgas neuroloogiliste häirete, vähi ja viirusnakkuste korral. Näiteks kasutatakse tsütidiini analooge, nagu tsütarabiin, keemiaravis teatud tüüpi leukeemia ja lümfoomi raviks.